Okaspuude ja rododendronite varjutamine

Veebruarist hakkab päike juba kõrgemalt käima ja soemalt paistma, ergutades taimi kasvama. Soe päike paneb igihaljastel taimedel lehtedes või okastes mahlad liikuma ja vesi aurustub lehe või okka pinnalt. Kuid külmunud pinnasest ei saa juured vett kätte, jättes nii võrsetel olevad lehed või okkad janusse. Seda nimetatakse füsioloogiliseks põuaks - lehed või okkad kuivavad vee puuduses.
See aasta on küll füsioloogilise põua tekkimine tõenäoliselt  väiksem, kuna lumi tuli külmumata pinnasele ja väga krõbedat pakast pole olnud, mis oleks pinnase läbi külmutanud. Kuid targem on siiski karta, kui kahetseda ja igihaljad õrnemad liigid varjutuskangaga kinni katta.

Kui taimed on lume all, siis ei ole neid küll mõtet sealt välja hakata kaevama, et neid kangaga kinni katta. Nii võib aitamise asemel taimedele hoopis kahju teha.
Tuleks lihtsalt jälgida, kui päike hakkab lund taime ümbert ära sulatama ja taim jääb ereda kevadpäikese kätte, tuleks varjutuskangaga või kuuseokstega teda päikese eest kaitsta.

Segi ei tohi ajada varjutuskangast ja katteloori! Katteloori ei tohi mingil juhul kasutada varjutamiseks, kuna see tekitab vastupidise efekti. Katteloor loob taime ümber mõnusa sooja keskkonna, ergutades nii taime mahlade liikumist okastes või lehtedes ja tulemuseks on jällegi füsioloogiline põud.
Varjutuskangas on tumeroheline ja auklik nagu sibulavõrk, see ei soenda taime vaid varjab seda päikese eest. Küsitav on küll see tumeroheline värv, mis tegelikult ju tõmbab päikese valgust, aga selline see juba kord on ja siiani on ka aidanud!
Madalamaid taimi saab varjutada ka kuuseokstega, lükates oksad otsapidi maase (lumme) ja sidudes ülevalt ladva juurest oksad kokku. Jälgida tuleb, et kõik võrse otsad ja noored kasvud saaksid katte alla.
Varjutama peaks kuni aprilli teise pooleni, kui maapind on täielikult üles sulanud, enne ei tohiks kangast või oksi taime ümbert või pealt  ära võtta.

Varjutada tuleks okaspuid kindlasti paaril istutamisjärgsel aastal, sest noorte puude juurestik on pinnale lähemal ja külmub kergesti läbi.
Varjutamist vajavad kindlasti pukspuud; rododendronid, mis kasvavad päikesele avatud kohas; ida-elupuu ja hariliku elupuu sordid; jugapuud; kadakate liigid ja sordid; ebaküpressid ja kanada kuusk 'Conica', 'Alberta Globe' jt sordid. Varjutamist ei vaja harilik kuusk ja mänd ning heitlehised rododendronid!
Rododendronite varjutamise kohta vaata lisaks- http://www.maaleht.ee/news/video/aiandus/video-talveks-katmine-on-rododendronile-ohtlik.d?id=3543789

Lisaks okaspuudele ja rododele vajavad varjutamist ka igihaljad padjandtaimed kiviktaimlates.
Praegu katab neid kaitsev lumekiht, kuid ka siin tuleb jälgida, et kui taimed lume alt välja sulavad, tuleks neile kuuseoksad peale laotada.
Lumekiht võib muutuda ohtlikuks pärast sula, kui selle peale tekib jääkoorik, mis ei lase õhku läbi, siis tuleks koorikusse augud torkida või koorik hoopis eemaldada.

Lisaks taimede varjutamisele tuleks aias kaitsta ka, näriliste ja metsloomade eest, viljapuid.
Viljapuude tüve ümbert tuleks lumi kõvasti kinni tallata, et hiired ei pääseks lume all puu koort kahjustama. Tüvede ümber võib siduda ka tugevamat paberit, et jänesed koorele ligi ei pääseks. Läbi aegade on kasutatud ka rohelist seepi, millega on viljapuude tüved kokku määritud ja lupjamist, mis aitab ka päikesepõletuse vastu.
Tegelikult võiks metsloomadele panna aeda mõne kaseviha, õunu või porgandit, et neid viljapuudest eemal hoida. Sest eks nad tule meie aeda ju tühja kõhu pärast ja toitu otsima, mida nad mujalt enam ei leia!

Kommenteeri!

Kärner ja KO - Aedade ja haljasalade kujundamine, rajamine ja hooldus

Aedade ja haljasalade kujundamine, rajamine ja hooldus

Tel +372 5567 3125, info@karner.ee

Soodsad soojuspumbad

Meie sõbrad

  • Telli postitused e-mailile