Kevadine puude ja põõsaste lõikamine

Hakkab kätte jõudma jälle see aeg, kus tuleb välja otsida oksasaed, -käärid ja muud kevadiseks puude ja põõsaste lõikamiseks vajalik riistvara.
Milliseid puittaimi siis kevadel lõigata ja kuidas?

Õunapuude ja teiste viljapuude ning -põõsaste lõikamine

Viljapuud

Õunapuude ja ka pirnipuude lõikamise eesmärgiks on kujundada valgust ja õhku läbilaskev võra, et igal aastal korralikku saaki saada. Mida hõredam on võra, seda paremini kasvavad oksad ja viljad ning seda vähem levivad seenhaigused.

Tavapäraselt on viljapuid lõigatud kevadtalvel - nullilähedase õhutemperatuuri saabumisest kuni pungade puhkemiseni. Tugevate miinuskraadidega puid lõigata ei tohi, sest siis võivad puule tekkida raskesti paranevad haavad.
Lõigata võib ka suvel, kuigi siis on õhus palju haigustekitajaid, aga samas on ka  puude vastupanuvõime haigustele suurem . Suvise lõikuse eelis on ka see, et puu ei kasvata nii palju vesivõsusid, kui kevadise lõikusega.
Suvel on parem lõigata külmakahjustunud viljapuid, siis on kahjustuse suurus kõige paremini nähtav.

Viljapuudelt lõigatakse ära kuivanud, murdunud ja vigastatud, võra sisse kasvavad, täiesti püstsuunas kasvavad, otse allapoole suunduvad ja ristuvad oksad. Okste lõikamisel ei tohi jätta oksatüükaid, need hakkavad mädanema ja sealt edasi läheb mädanik juba puu tüvesse. Püstised oksad soodustavad puu kasvu ja rõhtsed viljumist.

Kui puu on olnud kaua lõikamata, siis tugev noorenduslõikus tuleks jaotada 2-3 aasta peale ja korraga ühel aastal tohiks ära lõigata kuni 20% võra kogumassist.
Lõikamisega vähendatakse nii puu kõrgust kui ka laiust, st vähendatakse puu võra läbimõõtu. Liiga suure lõikuse tagajärjel jäävad puu juured nälga ning see nõrgestab puud.

Õuna- ja pirinipuude lõikus on suures osas sarnane. Ploomi- ja kirsipuid e luuviljalisi tuleks aga lõigata tagasihoidlikumalt. Korraliku saagi saamiseks soovitatakse ploomi- ja kirsipuude võra tihedamaks jätta. Noori luuviljalisi puid kärbitakse rohkem, et puu võra madalam hoida. Kandeeas puude lõikamine seisneb põhiliselt võra harvendamises ja üksikute pikkade okste kärpimises. Tugevat noorenduslõikust ploomi- ja kirsipuudel, nagu seda tehakse õuna- ja pirnipuudel, teha ei saa, sest nende noorenemisvõime ei ole kuigi suur uinuvate pungade vähesuse tõttu.

Marjapõõsad

Ka marjapõõsaste lõikamine on tähtis, et saada neilt korralikku saaki. Parim aeg marjapõõsaste lõikamiseks on sügisel, kuid kui see on sügisel tegemata jäänud võib ja tuleks see nüüd kevadel ette võtta. Õigem oleks lõigata veidi igal aastal, siis on saak ka korralikum. Mustal sõstral peetakse parimaks, kui põõsal on 8-12 maapinnast välja kasvavat hästi arenenud oksa, punasel sõstral 12-16 ja karusmarja põõsal 20-30 hästi arenenud põhioksa. Vanad oksad lõigatakse maha kuni maapinnani, tüügast jätmata. Okste tippe ei kärbita, sest see põhjustab ''luudade'' teket.

Vaarikatel eemaldatakse igal aastal nii saaki kandnud kui ka liiga peened oksad ja lisaks ka haigustest ja kahjuritest kahjustatud noored varred. Tugevate külgvõrsete arenguks kärbitakse kevadel oksatippe.

Ilupõõsaste lõikamine

Ilupõõsaste oskuslik lõikamine suurendab nende õitsemist, lehestiku lopsakust, annab noori ja värvikaid võrseid ja lükkab edasi nende vananemist.

Ilupõõsaste lõikamise aeg sõltub nende õitsemise ajast, kas põõsas õitseb kevadel või suvel. Varakevadel lõigatakse neid põõsaid, mis õitsevad suvel või sügisel. Nende õied tekivad pärast lõikust kasvanud sama aasta võrsetele. Kevadine lõikamine soodustab neil noorte, rikkalikult õitsevate võrsete kasvu. Sellised põõsad on näiteks aroonia, budleia, jaapani enelad, puis- ja aedhortensia, kibuvits, roos,kikkapuu, kontpuu, leeder, suur läätspuu, lodjap-põisenelas, pihlenelas, põõsasmaran, sarapuu.

Suvel (osad ka kevadel nt forsüütia ja mandlipuu),kohe  peale õitsemist, lõigatakse põõsaid, millel õied puhkevad eelmise aasta võrsetel. Sügiseks arenevad neil tugevad oksad uute õiepungadega. Sellised põõsad on: deutsia, ebajasmiin, ebaküdoonia, tara-, tuhkur- ja kolmehõlmaline enelas, forsüütia, jaapani kerria, kolkvitsia, kuldvihm, kuslapuu, leetpõõsas, lodjapuu, harilik lumimari, mandlipuu, võnk-pärgenelas, harilik ja ungari sirel, veigela, viirpuu.

Kui ilupõõsas on muutunud koledaks - oksad on jämedad puitunud ja põõsas on liiga suureks kasvanud, tuleb ette võtta põõsa noorendamine.
Peaaegu kõigile põõsastele sobib nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10cm kõrguselt maapinnast. Sellist noorendamist võib teha sellistel põõsastel, mis kasvatavad piisavalt uusi võrseid, nt kontpuu. Kontpuud kevadeti tugevasti tagasi lõigates annab põõsas palju erksavärvilisi noori võrseid.

Loe ka ilupuude lõikamisest...

Kui tekib küsimusi, ei julge ise või ei ole aega aias puid-põõsaid lõigata, siis küsi julgesti nõu ja abi! Aitame rõõmuga:)!

 

  1. 3 kommentaari postitusele "Kevadine puude ja põõsaste lõikamine"

  2. leena Rosenberg, 15.04.2013 @ 10:16

    Kuidas toimida ,kui vanal õunapuul on vähk ja osa kooret on lahti, kas võib selle kinnastega pühkimisel eemaldada.
    All on peidus putukad ja kõdunemis protsess.
    Mis peaks tegema kui sammal -hall ja roheline katab paljusid oksi , pritsida kodus ei lubata.
    Tänades Leena

  3. Merle, 02.05.2014 @ 21:00

    Sammal tuleb kenasti lahti peale kevadist lupjamist.

  1. 1 Viide(t)

  2. 20.03.2016 @ 11:07:55 : Milliseid ilupõõsaid lõigata kevadel

Kommenteeri!

Kärner ja KO - Aedade ja haljasalade kujundamine, rajamine ja hooldus

Aedade ja haljasalade kujundamine, rajamine ja hooldus

Tel +372 5567 3125, info@karner.ee

Soodsad soojuspumbad

Meie sõbrad

  • Telli postitused e-mailile