Talvine toalillede hooldamine

Valgus ja temperatuur.

Praegusel pimedal ajal võiks taimed tuua aknale lähemale, võimalusel ka aknalauale. Talvine päike ei ole nii intensiivne, et kõrvetaks taimede lehti. Veebruarist-märtsist muutub päike jälle intensiivsemaks ja õrnemad taimed tuleks siis kindlasti otsese päikesevalguse käest ära tõsta.
Kui taimi ei ole võimalik aknale lähemale tuua (osad taimed ei talu asukoha vahetust nt jõulukaktus ja bensoe-viigipuu), on abiks taimelambid (neid on võimalik osta aianduskauplustest), mis võimaldavad taimedele pakkuda vajalikku lisavalgust.

Aknalaual on ohuks radiaatorid, mis kuivatavad õhku ja ka mulda potis. Siin aitab taimede paigutamine gruppidesse (soojas toas eritavad taimed ise veidi niiskust, tekitades nii enda ümber parema mikrokliima), piserdamine toasooja veega või hoida taimede lähedal veega anumat.
Piserdamine ei sobi kõikidele taimedele! Kindlasti tuleks piserdamisel vältida vee sattumist õitsevate taimede õitele.  Oluline on, et vesi jõuaks taimeni sooja uduna, mitte suurte külmade piiskadena.

Vältida tuleks akende avamist nii, et jäine õhk aknalaual olevatele taimedele peale puhub!
Radiaatori läheduses olevatel taimedel tuleks jälgida mulda potis ja siis vastavalt vajadusele ka tihedamini kasta. Enamik toataimi kasvab hästi, kui temperatuur on vahemikus 15-21°C.

Kastmine.

Taimi tuleks kasta vastavalt vajadusele, kontrollides eelnevalt sõrmega mulla niiskust.
Talvisel ajal kasta pigem vähem kui liiga palju!
Talvel võib enamiku taimede mulla lasta enne uut kastmist ära kuivada.
Kastmiseks sobib toasoe vesi. Hästi sobib ka sulatatud ja toatemperatuurini soendatud lumevesi.

Poti alusele kogunenud vesi tuleks peale kastmist, natukese aja pärast, sealt kindlasti ära kallata. Eriti tundlikud on liigveele orhideede juured.
Orhideesid, eriti enim levinud kuukingi, võiks kasta kasvusubstraati pealt piserdades. Eelnevalt tuleks kindlasti kontrollida, et substraat on kuiv, pott on kerge ja juured ei ole enam lihakad.

Õitsevate taimede kastmisel tuleks olla hoolikam ja kontrollida tihedamini nende mulla niiskustaset. Läbi kuivades võivad taimedel õiepungad lihtsalt maha langeda.
Vähem tuleks kasta paksude lihakate juurtega ja paksude nahkjate lehtedega taimi ning kaktusi.

Kasta tuleks seni kuni vesi hakkab potipõhjas asuvatest aukudest välja tulema ja kallata siis välja valgunud vesi ära. Kui vesi hakkab kastes kohe läbi avade välja jooksma, on taim ilmselt täiesti läbi kuivanud ja vajab tõhusamat leotamist, et muld hakkaks jälle normaalselt niiskust imama. Selleks tuleks taime leotada jooksva kraani vee all nii kaua kuni pott on muutunud raskeks ja muld üleni märjaks tõmbunud.

Väetamine.

Enamasti soovitatakse talvisel ajal taimi mitte väetada, kuid kord nädalas vähene väetamine tuleb taimedele kasuks ka puhkeperioodil. Väetist tuleks lisada kastmisveele pool väetise pakendil soovitatud kogusest. Rohkem tuleks väetada õitsvaid taimi, siis tavaline soovitatud kogus lisada kastmisveele kord nädalas. Väga häid tulemusi annab Schultz'i tilkväetis, mida saab kastmisveele lisada spetsiaalse pipetti abil.

Taimede ümberistutamised tuleks jätta kevadeks - alates veebruarist on istutamiseks parim aeg. Erandkorras võib istutada, kui ümberistutamine tundub vältimatu ja on taime elu päästmiseks hädavajalik.

PS! Täiesti teemaväliselt tahaks lisada soovituse aiapidajatele - praeguse paksu lumega tuleks viljapuudel tüve ümbert lumi kõvasti kinni trampida, et närilised ei pääseks lume all puudele liiga tegema!

Lõbusat aasta lõppu ja tegusat uut aastat!

Kommenteeri!

Kärner ja KO - Aedade ja haljasalade kujundamine, rajamine ja hooldus

Aedade ja haljasalade kujundamine, rajamine ja hooldus

Tel +372 5567 3125, info@karner.ee

Soodsad soojuspumbad

  • Telli postitused e-mailile