Hakkab kätte jõudma jälle see aeg, kus tuleb välja otsida oksasaed, -käärid ja muud kevadiseks puude ja põõsaste lõikamiseks vajalik riistvara. Milliseid puittaimi siis kevadel lõigata ja kuidas? Õunapuude ja teiste viljapuude ning -põõsaste lõikamine Viljapuud Õunapuude ja ka pirnipuude lõikamise eesmärgiks on kujundada valgust ja õhku läbilaskev võra, et igal aastal korralikku saaki saada. Mida hõredam on võra, seda paremini kasvavad oksad ja viljad ning seda vähem levivad seenhaigused. Tavapäraselt on viljapuid lõigatud kevadtalvel – nullilähedase õhutemperatuuri saabumisest kuni […]
Päike käib juba kõrgemalt ja päevad on valgemad ja pikemad. Nüüd saab asuda jälle külvama ja istutama, esialgu küll veel tubastes tingimustes. Tomatid ja paprikad, mis vajavad pikemat kasvuperioodi tuleks juba külvikasti kasvama panna. Samuti on veebruaris aeg külvata mõningaid suvelilli, nt päsmaslill, raudürt, pruudisõlg, lõvilõug, kivikilbik ja peiulill. Üle võiks vaadata oma seemnevarud ja kontrollida nende säilivusaegasid. Uute seemnete soetamist ei tasu jätta viimasele hetkele, sest paremad ja põnevamad seemned kiputakse kiiresti ära ostma. Kindlasti tasuks katsetada mõne põneva […]
Veebruarist hakkab päike juba kõrgemalt käima ja soemalt paistma, ergutades taimi kasvama. Soe päike paneb igihaljastel taimedel lehtedes või okastes mahlad liikuma ja vesi aurustub lehe või okka pinnalt. Kuid külmunud pinnasest ei saa juured vett kätte, jättes nii võrsetel olevad lehed või okkad janusse. Seda nimetatakse füsioloogiliseks põuaks – lehed või okkad kuivavad vee puuduses. See aasta on küll füsioloogilise põua tekkimine tõenäoliselt väiksem, kuna lumi tuli külmumata pinnasele ja väga krõbedat pakast pole olnud, mis oleks pinnase läbi […]
